Maagilised olendid ja kuidas neid ära tunda!

Maagiliste Olevuste Regulatsiooni ja Kontrolli osakond klassifitseerib kõiki tuntud elukaid...

xxxxx Tuntud Võluritapja
xxxx Ohtlik/nõuab eriteadmisi
xxx Asjatundlik võlur peaks hakkama saama
xx Ohutu/tohib kodustada
x Igav

Akromantula

Klassifikatsioon: xxxxx
Akromantula on koletislik kaheksasilmne ämblik, kes oskab inimkeeles rääkida. Algselt on see pärit Borneo saarelt, kus ta elutseb džunglis. Selle silmatorkavateks tunnusjoonteks on keha kattev paks must karv, jalgade vahe mis võib ulatuda 15 jalani, sõrad, mis tekitavad iseloomulikku klõbinat, kui akromantula on ärritunud või vihane, ja mürgine eritus. Akromantula on lihasööja ja eelistab suurt saaki. Ta koob maapinnal kuplikujulisi võrke. Emasloom on suurem kui isane ning võib ühekorraga muneda kuni 100 muna. Need pehmed ja valged munad on umbes sama suured nagu rannapallid. Pojad kooruvad 6-8 nädala pärast. Arvatakse, et selle eluka on aretanud võlurid, võimalik, et võlurite elupaikade või aarete valvamiseks, nagu on tihti lugu võlukunsti abil loodud koletistega. Hoolimata akromantula peaaegu inimesega võrdsest arukusest, pole teda võimalik välja õpetada ning on ühtviisi väga ohtlik nii võluritele kui mugudele.

Fööniks(Phoenix)

Vetevaim

VM klassifikatsioon: xx
Kahvaturoheline sarviline veepõrguline esineb kõigis suurbrittannia ja iirimaa järvedes. Ta toitub väikestest kaladest ning ründab ühtviisi nii mugusid kui ka võlureid, kuid näkkidel on mõnel puhul õnnestunud teda kodustada. Vetevaimul on väga pikad sõrmed ning kuigi nende haare on tugev, on neid võimalik kergesti murda.

Libahunt (werewolf)
VM klassifikatsioon: xxxxx
Libahunte leidub kõikjal maailmas, kuigi arvatakse, et nad on pärit Põhja-Euroopast. Inimesest saab libahunt vaid siis, kui teda hammustatakse. Tegemist on ravimatu seisundiga, kuigi viimase aja arengud nõiajookide alal on kõige hullemaid sümptomeid tublisti leevendanud. Kord kuus, täiskuu ajal, muutub muidu täiesti normaalne võlur või mugu verejanuliseks kiskjaks. Libahunt on võrreldes teiste fantastiliste elukatega ainulaadne selle suhtes, et ta eelistab igasugusele muule saagile just inimesi.

Augurei (tuntud ka kui Iiri fööniks)
VM klassifikatsioon: XX
Augurei kodumaa on Suurbritannia ja Iirimaa, kuigi mõnikord esineb ta ka mujal Põhja-Euroopas. Selle lahja ja kurva olemisega linnu sulestik on rohekasmust ning ta näeb välja nagu väike ja alatoidetud raisakull. Augurei on äärmiselt uje, pesitseb põldmurakapuhmastes ja okaspõõsastes, sööb suuriputukaid ja haldjaid, lendab ainult tugeva vihmaga ning varjab end muul ajal oma pisarakujulises pesas. Augurei häälitsus on iseloomulikult madal ja võnkuv ning arvatakse, et rohkem kui üks võlur sai südamerabanduse, möödudes tihnikust ja kuuldes nähtamatu augurei kisa.* * Kannatliku uurimustöö tulemusel ilmnes aga, et augurei laulab lihtsalt enne vihma.* * * Sellest ajast on augurei moodi läinud koduse ilmaennustajana, kuigi paljud leiavad, et tema peaaegu pidevat kaebekisa talvekuudel on raske taluda. Augurei suled on kirjutussulgedena kasutud, sest need on tindikindlad.

Bundimun
VM klassifikatsioon: XXX
Bundimune leidub kõikjal maailmas. Nad poevad osavalt põrandalaudade alla ja liistude taha ning on majades tõeliseks nuhtluseks. Bundimuni olemasolust majas annab tavaliselt tunnistust jälk roiskumislõhn. Bundimun eritab nõret, mis mädandab selle maja alustugesid, milles ta elab. Puhkeolekus bundimun sarnaneb roheka, silmadega käsnaga, kuigi ärevusse sattudes sibab ta oma arvukatel peenikestel jalgadel minema. Ta toitub mustusest. Küürimisloitsud vabastavad maja bundimuni nuhtlusest, aga kui neil on lastud kasvada liiga suureks, tuleb enne maja kokkuvarisemist võtta ühendust Maagiliste Olendite Regulatsiooni ja Kontrolli osakonnaga (kahjurite allosakond). Bundimuni lahjendatud nõret kasutatakse mõnes maagilises puhastusvedelikus.

Dirivaaks (diricawl)
VM klassifikatsioon: XXX
Dirivaaks on pärit Mauritiuselt. See pöntsaka kehaga, kohevate sulgedega lennuvõimetu lind on tähelepanuväärne seetõttu, kuidas ta ennast ohtu sattudes päästab. Ta võib kaduda sulgi puhevile ajades ja ilmuda välja kusagil mujal(vt. Allpool, see võime on ka fööniksil.) Huvitaval kombel olid mugud kunagi dirivaaksu olemasolust täiesti teadlikud, kuigi nad tundsid teda dodo nime all. Teadmata, et dirivaaks võib tahtlikut kaduda, uskusid mugud, et lind oli nende küttimise tõttu välja surnud. Kuna tundus, et see teadvustas mugudele paremini, kui ohtlik on teisi olevusi valimatult tappa, siis ei ole Võlurite Rahvusvaheline Konföderatsioon pidanud vajalikuks mugusid dirivaaksu jätkuvast olemasolust teavitada.

Doksi (doxy)(mõnikord tuntud ka kui hammustav haldjas)
VM klassifikatsioon: XXX
Doksit peetakse sageli ekslikult haldjaks (vt. allpool), kuigi ta kuulub hoopis teise liiki. Doksil nagu haldjalgi on tilluke inimkeha, kuigi temal on see kaetud musta karvaga ning tal on lisapaar käsi ja jalgu. Doksi tiivad on paksud, kaardus ja sädelevad ning näevad välja üsna põrnika tiibade moodi. Doksi esineb kõikjal Põhja-Euroopas ja Ameerika ning eelistab külma kliimat. Ta muneb korraga kuni viissada muna ja matab need maha. Munad kooruvad kahe kuni kolme nädala pärast. Doksil on rida teravaid ja mürgiseid hambaid. Hammustuse korral tuleb võtta vastumürki

Erkling
VM klassifikatsioon: XXXX
Erkling on haldjalaadne Saksamaa Mustast metsast pärit olevus. Ta on suurem kui gnoom (keskmiselt kolme jala pikkune), tal lõuaga nägu ja hele kõkutav naer, mis mõjub eriti lummavalt lastele, keda erkling üritab hooldajate juurest eemale meelitada ja ära süüa. Saksamaa Võlukunsti Ministeeriumi ranged abinõud on aga mõnel viimasel sajandil erklingi poolt põhjustatud surmajuhtumeid tõhusalt vähenenud ning erklingi viimane teadaolev kallaletung kuueaastasele Bruno Schmidtile lõppes erklingi surmaga, sest noorhärra Schmidt virutas talle isa kokkupandava katlaga pähe.

Erumpent
VM klassifikatsioon: XXXX
Erumpent on suur ja väga tugev hall Aafrika elukas. Ta võib kaaluda terve tonni ning eemalt on teda väga kerge ninasarvikuga segi ajada. Tal on paks nahk, mis tõrjub eemale enamiku loitse ja needusi, ninal suur ja terav sarv ning pikk köietaoline saba. Erumpendid sünnitavad korraga ühe poja. Erumpent ründab vaid siis, kui teda õrritatakse, aga kui ta juba kord ründab, siis on tagajärjed tavaliselt katastroofilised. Erupendi sarv tungib läbi kõigest, nii nahast kui ka metallist ning sisaldab surmavat vedelikku, mis paneb selle, kellesse see satub, plahvatama. Erumpent pole eriti arvukas liik, sest isasloomad panevad jooksuajal üksteist plahvatama. Aafrika võlurid kohtlevad neid väga ettevaatlikult. Erumpendi sarvi, sabasid ja plahvatusohtliku vedelikku kasutatakse nõiajookides, kuigi need kuuluvad kauplemiseks lubatud kaupade B-kategooriasse (ohtlik ja range kontrolli ajal).

Guul (ghoul)
Vm klassifikatsioon: XX
Guul on küll kole, aga mitte eriti ohtlik olevus. Ta sarnaneb limase, puserti hammastega kolliga ning elab tavaliselt võlurite pööningutel või kuurides, kus ta toitub ämbliketest ja surnutest. Ta ägab ja loobib aeg-ajalt asju, kuid on põhiolemuselt lihtsameelne ning uriseb kõige halvemal juhul ehmatavat igaühe peale, kes tema lähedale juhtub minema. Maagiliste olevuste regulatsiooni ja Kontrolli osakonnas on olemas Guulide Operatiivgrupp, kes viib guulid minema mugude valdusse läinud majadest, kuid võluriperekondades saab guulist sageli mõnus jututeema või isegi lemmikloom.

Greif(GRIFFIN)
VM klassifikatsioon: XXXX
Greif on pärit Kreekast ning tal on hiiglaslikku kotka pea ja esijalad, kuid lõvi keha ja tagajalad. Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada. Greifid toituvad noorest lihast.

Haldjas (FAIRY)
VM klassifikatsioon: XX
Haldjas on tore väike ja dekoratiivne, napi mõistusega elukas. Haldjad keda võlurid sageli kaunistuseks kasutavad või esile manavad, elavad üldiselt metsades ja metsalagendikel. Nende suur võib kõikuda ühes kuni viie tollini, neil on tilluke humanoidne keha, pea ja jäsemed, kuid suured putukalaadsed tiivad mis võivad olla alaligist sõltuvast kas läbipaistvad või mitmevärvilised. Haldjatel on nõrk võluvõime, mida nad võivad kasutada röövlindude ja –loomade, nagu näiteks augurei, eemalepeletamiseks. Neil on riiakas iseloom, aga, et nad on ülimalt edevad, siis muutuvad nad taltsataks kohe, kui neid kutsutakse kaunistust mängima. Hoolimata oma inimest meenutavast välimuselt, ei oska haldjad rääkida. Kaaslastega suhtlevad nad peenikese sumina abil. Haldjas mune lehtede alumistele külgedele ühekorraga viiskümmend muna. Munadest kooruvad eredavärvilised röövikud. Kuue- kuni kümnepäevaselt koovad need endale kookoni, millest nad ilmuvad kuu ajapärast täiskasvanud tiivuliste hadjatena.

Kentaur

VM klassifikatsioon: XXXX (tuleb kohelda suure austusega)
Kentauril on inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes, mis võib olla mitut värvi. Et kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks nimetada, aga Võlukunsti Ministreerium on ta selleks liigitanud tema enda palvel. Kentaur on metsaelanik. Arvatakse, et kentaurid on pärit Kreekast, kuigi nüüd on kentauride kogukonnad paljudes Euroopa paikades. Nende maade võlurite võimuorganid, kus kentaure leidub, on eraldanud neile piirkonnad, kus mugud neid ei häiri, samal ajal aga ei vaja kentaurid eriti võlurite kaitset, sest neil on omad võtted kuidas ennast mugude eest varjata. Kentauri eluviise varjab saladuseloor. Üldjoontes usaldavad nad võlureid sama vähe nagu mugusid ning nende meelest pole neil kuigi vahet. Nad elavad kümnest kuni viiekümne liikmeni karjades. Räägitakse, et nende oskuste hulka kuuluvad võlujõu abil ravitsemine, ennustamine, vibulaskmine ja astronoomia.

Varsti veel maagilisi olendeid ja nende pilte samuti! :)